​«Aino Pervik on lahkunud, aga tema lood jäävad,» alustab Karis liigutavat postitust. «Nad jäävad meie laste unetundidesse, meie enda lapsepõlve mälestustesse ja sellesse sisemisse kompassi, mis õpetab eristama headusest tühje sõnu ning tõelist hoolimist.

Ta ei alahinnanud kunagi last – ja võib-olla just seetõttu mõistsid teda ka täiskasvanud.»

Karis lõpetab: «Avaldan südamest kaastunnet Aino Perviku lähedastele.»​

Jaga
Exit mobile version