Soome vabaduse ja Eesti au eest. Mälestusmärk 200. jalaväerügemendile Luumäel. Foto: autori kogu

Tagalavägede staabiülem kindralmajor Woldemar Oinonen külastas Taavetti koolituskeskust Luumäel ja tutvus seal Eesti rahvusväeosa loomise plaanidega. Kapten Talpak koostas veel kaks täiendavat ettepanekut ohvitseride, allohvitseride ning erinevate relvaliikide käsitlemise väljaõpetamise kohta. Kuusela ja Talpak käisid ka Mikkelis ülemjuhataja peakorteris, kus kohtusid organisatsiooniosakonna ülema kolonel Urho Tähtineniga ja koolitusosakonna ülema kolonel Harri Hirkiga, et selgitada eesti vabatahtlike väeosa loomise plaane.

200. jalaväerügemendi asutamine

200. jalaväerügemendi (JR 200) moodustamise käskkiri koostati kõige kõrgemal tasandil ja sellele kirjutas ülemjuhataja marssal Carl G. Mannerheim alla 1944. aasta 8. veebruaril. Käskkirja visand on kirjutatud peastaabi ülema kindral Erik Heinrichsi käekirjaga, kuid ilmselt marssal Mannerheimi dikteerituna.

Marssal Carl G. Mannerheim.
Marssal Carl G. Mannerheim. Foto: SA-kuva-arkisto

Harilikult asutati sõjaväeüksused tagalas, kuid JR 200 oli ainuke rügement, mis asutati rindealal.

JR 200 koosnes kahest jalaväepataljonist, miinipilduja- ja tankitõrjekompaniist. Samuti asutati koolid ohvitseride ja allohvitseride väljaõpetamiseks. Vallila pataljonis teeninud eesti vabatahtlikud arvati nüüd JR 200 koosseisu. JR 200 ülemaks määrati kolonel Eino Kuusela, I pataljoni ülemaks Mannerheimi risti rüütel major Eero Kivelä ja II pataljoni ülemaks kolonelleitnant Väino V. Savonen, kes oli samuti lõpetanud Eesti kõrgema sõjakooli ja valdas vabalt eesti keelt.

Kolonel Eino Kuusela. Foto: SA-kuva-arkisto

Kui asutamise ajal oli JR 200 koosseisus 880 meest, siis kuu lõpuks oli see kasvanud juba üle paari tuhande mehe.

JR 200 asutamisega tihedalt seotud ajakirjanik Vellner kirjutas rügemendi asutamise kahekümnendal aastapäeval kokkuvõtvalt:

«Eesti rahval on tulnud võidelda ligi tuhat aastat kahe surmavaenlasega: idas venelastega ja läänes sakslastega. 1939.–1944. aastal oli aga teise maailmasõja tingimustest tingitult Eesti rahvas sunnitud osalt võitlema kummagi vaenlase ridades, et kuradit kuradiga välja ajada. Need Eesti noored, kes võitlesid JR 200 ridades, võivad olla õnnelikud, et nad võisid võidelda vabalt ja iseseisvalt oma rahva ideaalide eest, ilma kuradi abita kuradi vastu. Seega demonstreeris meie noorus Eesti rippumatust, iseseisvust ja vabadust kõige väärikamalt. Ning selles peitub ka JR 200 olemasolu suur mõte.»

Eesti kuulipildurid väljaõppel. Foto: autori kogu
Jaga
Exit mobile version